Teine seminar
Kõige rohkem jäi meelde
see, kui mängisime „kuulujutu“ mängu, mis oli esiteks naljakas, aga teiseks ka
õpetlik- sai näha, kui erinevalt inimesed infot endale talletavad ja teistele
edastavad. Õpetaja rääkis väga huvitavalt, kuidas käib inimeste vaheline suhtlus
kehakeeles ning mida miski käitumismuster näidata võiks, ent oluline oli mõista
seda, et alati ei ole kehakeelt võimalik 100%-selt lugeda, sest inimesed on
niivõrd erinevad ja üks ja sama liigutus või käitumismuster ei pruugi iga
inimese puhul samat tähendust edastada.
2 asja, mis eriti kõnetasid:
Tasub meelde jätta, et
inimestel on oma personaalne ruum, kuhu alati ei tohiks suhtlemisel siseneda.
Näiteks, kui sa ei ole inimesega piisavalt hea tuttav, siis ei ole mõtet temaga
suhtlemisel talle liiga lähedale minna, sest teisele inimesele võib see olla
ebameeldiv.
Teine asi, mis meelde jäi
oli see, et konfliktis on alati kaks osapoolt ning alati ei pruugi konflikt
olla negatiivne, vaid konflikt võib mõjuda hiljem positiivsena. Konflikti
lahendamine võib tuua positiivseid tulemusi, aga kindlasti mitte ei too
positiivseid tulemusi konflikti vältimine või allasurumine.
Pärast teema läbimist jäi õhku 1 küsimus. Tänapäeval
väga suureks probleemiks olev nutisõltuvus ning see, et suhtlemine toimub
järjest rohkem sotsiaalmeedia kaudu on kõigile mõistetav, ent kuidas peaks
käituma või mida oleks vaja teha, et inimesed suhtleksid rohkem reaalses elus,
kui sotsiaalmeedia kaudu?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar