Enesetutvustused

Tervist! Minu nimeks on Maarja. Olen Rakverest pärit 19-aastane tütarlaps. Sellest sügisest otsustasin astuda Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmist ning tootmiskorraldust õppima, sest sellel erialal tundus olevat perspektiivikas tulevik ja see pakuks palju erinevaid ning huvitavaid väljakutseid. Väga meeldib mulle tegeleda tantsimisega ning spordiga. Pean ennast positiivseks ja särasilmseks tüdrukuks.

Tere! Minu nimi on Carina ning olen 19- aastane Kiviõlist pärit tütarlaps. Lõpetasin sel aastal Kiviõli I Keskkooli ning sügisest asusin õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus õpin tootmist- ja tootmiskorraldust. Pean ennast sõbralikuks ning kohusetundlikuks.

Tervist! Minu nimi on Henri, olen 21 aastat vana ning pärit olen Pärnust, ent kuna otsustasin sellest aastast ülikooli astuda, siis elan Tallinnas. Erialaks, mida õpin on tootmine ja tootmiskorraldus. Suurimaks hobiks on jalgpall, millega tegelen igapäevaselt. Hetkel olen Pärnu Linnameeskonna mängija, ent trenni teen hetkel Tallinnas teise klubi meeskonnaga. Olen sõbralik ja abivalmis, aitan hea meelega kui saan.

Neljas seminar

Neljas seminar

Neljanda seminari teemaks oli „koos tegemine võib luua väärtust“, mis tähendas seda, et sellest paremini aru saada, pidime läbi tegema fotojahi. Seda ülesannet võib nimetada selle kursuse üheks põnevaimaks, sest nii sai igaüks oma ideed ellu viia. Pidime jäädvustama etteantud sõnu, milleks oli näiteks sünergia, kehakeel, loovus linnapildis, esmamulje jne. Samuti tutvusime uute mõistetega, milleks olid konformsus ja sünergia. Viimastest tundides tegelesime ka kursuse teemade kordamisega.

2/3 ideed, mis eriti kõnetasid:

Väga tore oli see, et saime oma grupiga testida koostöövõimet ning tulime enda arust sellega väga hästi toime.

Saime selle ülesande lahendamiseks nii öelda vabad käed, mis tähendas seda, et saime olla loovad ja fotojahti tõlgendada enda moodi.

Üks küsimus, mis sellest teemast õhku jäi oli see, et kuidas teha nii, et inimesed hindaksid rohkem koos tehtud asju? Tihtipeale jagatakse ülesanded ära ja see koos tegemise rõõm puudub selle tõttu.

Ainet lõpetav video

Fotojaht

Kõik sai alguse sellest, kui ühel kolmapäeval jagati meile koostöö harjutus ning selleks oli fotojaht.  Arvame, et saime omavahel töötades väga hästi hakkama, sest ei tekkinud vastu rääkimist ja kõik mõistsid ülesannet ühtmoodi. Igal grupiliikmel oli oma roll, algselt alustasime fotojahti koos, saime tehtud kaks pilti, kuid siis tekkis igal ühel oma idee ning kompromissi leidmiseks otsustasime, et jagame pildid ära ning hargneme. See tähendas seda, et igaüks sai oma idee pildile. Parim osa kööstoost oligi just see, et kõik said oma idee teoks teha ning see tegi meie meelst tulemuse väga heaks.

Loovus igapäevaelus

https://www.thinglink.com/scene/857904656586637312

Kolmas seminar

Kolmas seminar

Loovuse teemadel oli meie arvates vast kõige huvitavam asi, millest tunnis rääkisime, ajurünnak. Huvitav oli see sellepärast, et me kõik olime sellest midagi kuulnud, ent täpselt ei teadnud, kuidas seda läbi viia ning kuidas see toimib, aga kui me selle tunnis läbi tegime, andis see rühma peale palju ideid ja häid mõtteid, mida teostada. Meie grupi teemaks oli toidu puudus laste seas ning igaüks meist leidis 5 erinevat ideed, mida saaksime selle probleemi lahendamiseks teha.

Veel oli huvitav kindlasti külalislektori loeng rahvusvaheliste eripärade teemal, kuigi see ei puudutanud otseselt loovuse teemat, siis siiski oli vahelduseks huvitav kuulata välismaist inimest rääkimas ning küllap mõned tarkuseterad või huvitavad mõtted meile sellest tunnist külge ka jäid.

2/3 ideed, mis eriti kõnetasid:

Rääkisime sellest, et igalpool on võimalik olla, kas siis vähemal või suuremal määral, loov. Oluline on, et oskaksime ka raamidest väljapoole mõelda, sest nii on suurem lootus leida mõnd head ideed ning olla loov.

Teine huvitav asi, mis eriti kõnetas, oli külalislektori loengust pärit väide, et kui suhelda näiteks inglastega, siis oleks viisakas palju rääkida. Vahet ei ole millest räägid, peaasi, et räägid. See annab neile kindlustunde, et me oleme meeldivad inimesed ning niiviisi on võimalik nendega paremini tutvuda või suhelda. Ka e-mailide kirjutamisel oleks hea kui kirjutaksime pikemaid tekste, isegi siis kui küsimustele on võimalik lühidalt vastata.

Meile jäi sellel teemal õhku ka üks küsimus, kuidas peaksid inimesed olema loovad, väljapoole raame mõtlevad, kui ühiskonna tavad on muutunud selliseks, et juba esimestest klassidest saadik surutakse lapsi raamidesse? Kui öeldakse täpselt, kuidas käituma peab ning mida tohib teha ning mida ei tohi teha? Koolidest välja kasvanud inimesed on enamasti kõik sarnaste mõtteviisidega, mistõttu on raske kellelgi teistmoodi/erinevalt mõelda, et luua uusi ja huvitavaid asju/ideid.

Joonmeedia ja mõistekaart

Teine seminar

      Teine seminar

Kõige rohkem jäi meelde see, kui mängisime „kuulujutu“ mängu, mis oli esiteks naljakas, aga teiseks ka õpetlik- sai näha, kui erinevalt inimesed infot endale talletavad ja teistele edastavad. Õpetaja rääkis väga huvitavalt, kuidas käib inimeste vaheline suhtlus kehakeeles ning mida miski käitumismuster näidata võiks, ent oluline oli mõista seda, et alati ei ole kehakeelt võimalik 100%-selt lugeda, sest inimesed on niivõrd erinevad ja üks ja sama liigutus või käitumismuster ei pruugi iga inimese puhul samat tähendust edastada.

   2 asja, mis eriti kõnetasid:

Tasub meelde jätta, et inimestel on oma personaalne ruum, kuhu alati ei tohiks suhtlemisel siseneda. Näiteks, kui sa ei ole inimesega piisavalt hea tuttav, siis ei ole mõtet temaga suhtlemisel talle liiga lähedale minna, sest teisele inimesele võib see olla ebameeldiv.

Teine asi, mis meelde jäi oli see, et konfliktis on alati kaks osapoolt ning alati ei pruugi konflikt olla negatiivne, vaid konflikt võib mõjuda hiljem positiivsena. Konflikti lahendamine võib tuua positiivseid tulemusi, aga kindlasti mitte ei too positiivseid tulemusi konflikti vältimine või allasurumine.

Pärast teema läbimist jäi õhku 1 küsimus. Tänapäeval väga suureks probleemiks olev nutisõltuvus ning see, et suhtlemine toimub järjest rohkem sotsiaalmeedia kaudu on kõigile mõistetav, ent kuidas peaks käituma või mida oleks vaja teha, et inimesed suhtleksid rohkem reaalses elus, kui sotsiaalmeedia kaudu?

Infograafikud

Esimene seminar

Esimese seminari kokkuvõte

Meile meeldis see, et tundides sai ennast vabalt tunda ning esimestes tundides sai väga palju uut infot kaaslaste kohta. Väga huvitav oli kuulda, millega keegi tegeleb ning see andis hea ülevaate ja esmamulje, millised meie kursusekaaslased on.

Kõige rohkem jäi meile meelde teema „Motivatsioon“, sest seal me tundsime, et on palju millest rääkida. Kui midagi saavutada tahad, siis peab motivatsiooni olema ning kuna ka meie oleme olnud situatsioonis, kus motivatsioon on langenud, siis oli hea tunnis kuulata ja õppida, kuidas sellisel juhul käituda.

    Kaks asja mis eriti kõnetasid:

Esiteks see, et kiire esmamulje saadakse juba enne kui teine midagi öelda või teha jõuab. Ei osanud arvatagi, et inimene on nii silmakirjalik, et otsustab juba enne teise inimesega suhtlemist, milline ta olla võib.

Teiseks huvitaks asjaks oli eneseanalüüsi kodune ülesanne, kus õppisime kasutama oma eesmärkide koostamisel SMART- meetodit.

Pärast teema läbimist jäi arusaamatuks see, et kuidas inimesed peaksid käituma, et nad võimalikult vähe suhtuksid teistesse eelarvamuslikult? Kas on üldse võimalik, et välimuse järgi kedagi ei sildistataks?